Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid
Betoonid liigitatakse suvetugevuse alusel klassideks. Liigitada võib nii 150 mm läbimõõduga 300 mm kõrguste silindrite 28-päevase normsurvetugevuse fck,cyl või 150 mm küljepikkusega kuupide 28-päevase normsurvetugevuse fck,cube alusel. Survetugevusklassi tähise „C” korral, tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevus ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevus valdavalt kuubikuliste katsekehade katsetamise teel, ning räägitakse “kuubikulisest” survetugevusest.
Tava- ja raskebetooni survetugevusklassid standardi EVS-EN 206 alusel
|
Survetugevusklass |
Silindriliste katsekehade minimaalne normsurvetugevus |
Kuubiliste katsekehade minimaalne |
|---|---|---|
| C8/10 | 8 | 10 |
| C12/15 | 12 | 15 |
| C16/20 | 16 | 20 |
| C20/25 | 20 | 25 |
| C25/30 | 25 | 30 |
| C30/37 | 30 | 37 |
| C35/45 | 35 | 45 |
| C40/50 | 40 | 50 |
| C45/55 | 45 | 55 |
| C50/60 | 50 | 60 |
| C55/67 | 55 | 67 |
Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus
Betooni konsistentsi mõõdetakse tavaliselt koonuse vajumi hindamisega ja tähistatakse klassidega S1 kuni S5. Kui on vaja määrata betooni konsistentsi, tuleb seda teha betooni kasutamise ajal või kaubabetooni puhul tarnimisel standardi EVS-EN 12350-2 kohaselt.
Betoonisegu vajumiklassid standardi EVS-EN 206 alusel
|
Klass |
Koonuse vajum, mm |
|---|---|
| S1 | 10 kuni 40 |
| S2 | 50 kuni 90 |
| S3 | 100 kuni 150 |
| S4 | 160 kuni 210 |
| S5 | 220 |